Oleme neid hõljukeid rohkem nii hobi korras valmistanud kümmekond. Paar väiksemat sai ka ära müüdud, kuid see oli ammu – enne IT võidukäiku ja seepärast on ka säilinud materjalid rohkem paberi ja VHS peal (konverteerimata mp4-le). Peab kohe ütlema, et sõna “hõljuk” pole päris kohane. Hõljuvad pea kohal ringi rohkem Sherlock Holmesi suitsurõngad, kui ta tugitoolis mõnuleb. Hõljuk vajab siiski märkimisväärset tugipinda, milleks võib olla ka vesi ja tema ja selle tugipinna vahele pumbatakse õhku nagu pumbatakse õli väntvõlli liuglaagrite vahele. Muidugi on õhukiht paksem ja oleneb hõljuki suurusest. Tavaliselt on see 10 sentimeetrist kuni meetrini. Erandiks on liugur ehk ekranoplaan ehk ekraanlennuk, mis suurel kiirusel (alates 75…100 km/t) tõuseb tänu tema alla tekkivale õhukiilule 0,5… 2 m kõrgusele. Paksema õhukihi e. õhkpadja paremaks püsimiseks piiratakse “padi” tavaliselt ekspluatatsiooningimustele vastavate piiretega. Hõljukite teooria on päris mahukas ja siin kõike seletada on võimatu. Selle kohta on meil päris palju kirjandust ja ka projekte iseehitajate jaoks, alates jalgratashõljukist ja lõpetades ekraanlennukiga. Samuti on mitmesugust materjali.
Müügikuulutus ei saa oma piiratud võimaluste tõttu edasi anda tegeliku olukorra kogu keerukust. Tegelikult meil polegi praegu konkreetset kindlat hõljukit, millega võib-olla kohe pärast väikest remonti rändama minna. See-eest on materjale ja kirjandust iseehitajale ja kokkuleppel saame mingi aja jooksul panna kokku ka väikese hõljuki, mis on kohe kasutamisvalmis ja mis ei vajagi mingit remonti. Küsimus on kokkuleppes ja vajaduses laskuda üksikasjadesse ning ostja-tellija õiges arusaamises asjast. Kord külastas meid põtrade-kitsede tagaajamisest väsinud jahimees ja leidis, et on aeg lõpetada võsas rabelemine – tema hakkab nüüd hõljuma. Keegi teine härra tahtis tutvustada turistidele looduskaitseala, hõljudes selle kohal. Hõljuk on meie maastikul täiesti mittekasutatav (v.a lõbustuspark ehk). Võimalik on tema kasutamine ainult veekogu kohal, olgu siis tegemist suve või talvega. Eriti efektiivne on ta nõrga jää ja ülimadala vee kohal, kuid nii siin kui seal ei tohi olla sellest pinnast ulatuda välja üle 10…20 cm kõrgusi jäänukke, kive vms. Muidugi võib üritada takistusest mööduda, kuid sellega võib kaasneda kiiruse kadu, suurenenud kütusekulu jne. Ka ei talu nad hästi lainetust, sest see vähendab liikumiskiirust, Sõltub konstruktsioonist. Kuid igaüks saab selle kohta rohkem teavet internetist, toksides sinna sisse hõljuk, hovercraft, luftkissenboot vms.
Üldiselt anname need materjalid ära suht odavalt, kuid ka mitte liiga odavalt. Roostevaba vanametalli hind on ligi 1000 eur/t, segametall üle 200 eur/t.. Mingi valik tehtud hõljukeist on alloleval liitpildil. Mõnda neist saaks taastada. Kehvemat materjali saab kasutada ka proovimudeli jaoks. Kui tulemus rahuldab, võib teha näiteks samasuguse või veidi muudetud uue raami ja mootori jms. ringi tõsta. Tegelikult ongi see kuulutus rohkem huvilistele-iseehitajaile.
